hate to say good-bye

Saimegi teiste tagasitulekuni ilusti hakkama. Eelmisel nädalavahetusel tulid kõik tagasi. Kõigepealt Renate ja Eirin ja siis paari päeva pärast Jim ja Veronica ka. Pühapäev oli poes väga vaikne. Veronica tuli sinna poole kahe ajal ja ütles, et võin kahest poe kinni panna. Lühike, peaaegu neljatunnine, tööpäev oli. Ütles, et sellest nädalast ma poes enam ei ole. Pood on üldse kinni enamuse ajast. 

Esmaspäeval puhkasime kõik kolmekesti. Teisipäeval olid poisid mõned tunnid tööl, mul oli täitsa vaba päev. Kolmapäeval ei pidanud pool päeva elektrit olema, aga ei olnud mõni tund ainult. Ilm oli super. Peaaegu 20 kraadi sooja. Jahe tuul küll, aga vähemalt ei sadanud. Läksime 10st hommikul välja, pidime saagima hakkama. Algul ma ei kujutanud ettegi, mida see endast kujutab. Aga kujutas seda, et saagisime Nusfjordis puid ja Nusfjordist väljas parkimiskohtadel, et puud ei takistaks ilusat vaadet. Jim ja Eirin töötasid mootorsaega. Meil olid tavalised käsisaed. Kokku möllasime 6 tundi. Polnud vist väga ammu nii kaua värske õhu käes olnud. Koju jõudes oli väga kahtlane tunne. Töö polnud tegelikult nii raske midagi. Aga väga väsinud olime ja uni oli. 

Oriana on ka sellest nädalast enamasti kinni, aga eile oli lahti, kuna Nusfjord AS-i kaks omanikku, Roar ja Jan Astor, pidid Nusfjordisse tulema. Tulidki, istusid pubis veits aega, rääkisime juttu. Huvitav oli tegelikult. Meie õpime neid tundma ja nemad meid. Järgmisest aastast on küll siin uued omanikud, aga loodame, et saab ikka tagasi tööle tulla.

Eile olin tööl ka mõni tund. Katsin restos lauad 75-le inimesele. Jäin tulemusega rahule.

Olen siin ikka väga palju kogemusi saanud. Enne ma ei teadnud laudade katmisest põhimõtteliselt midagi. Nüüd aga teen vahet punase ja valge veini klaasil. 

Täna on mul enamus päevast vaba. Poisid on terve päev tööl, möllavad köögis. Ise lähen alles 19.30ks, kuna need 75 inimest tulevad 21st sööma. Neil pidi olema kolmekäiguline õhtusöök, aga tehakse buffet. Meil on lihtsam nii, ei pea end lolliks jooksma. Ja samas usun, et valik tuleb piisavalt suur ja inimesed saavad ise valida, mida nad süüa tahavad. Samas ei kujuta ettegi, kui pikk tööpäev üldse tuleb, kuna nad võivad sinna ikka päris pikaks ajaks jääda. Eks siis näeb.

Homme on pikk tööpäev. Olen nii breakfastis, lunchis kui ka õhtusöögis. Nende samade 75 inimesega. 

Btw, sain uue tööriietuse ka, mis tegelikult oleks pidanud juba juunis kohale jõudma, aga jõudis augustis. Niiet nüüd kannan mustade pükste ja mustade papudega valget triiksärki, musta lipsu ja musta põlle. Breakfastis ja lunchis on lühike põll ja õhtusöögi ajal pikk.

Ja pühapäeval tuleb viimane päev Nusfjordis. Algul oleme Alexiga breakfastis. Siis tööpäev läbi, pessu, veel viimased asjad kokku pakkida ja ongi minek. Can't believe, et juba ülehomme. 

Olen samaaegselt nii rõõmus kui ka kurb. Hea, et koju saab, aga kahju siin kõigiga hüvasti jätta.

Kuid muidugi, loodame, et järgmine aasta jälle!

Pole jälle tükk aega kirjutanud. Pigem vast sellepärast, et otseselt midagi uut ei olegi.
Üle-eelmisel pühapäeval oli tüdrukutega niiöelda hüvastijätu õhtu. Henriette ja Therese tulid Nusfjordisse ja siis istusime nende ja Alicjaga Orianas ja sõime Ranno tehtud pitsat. Ülihea oli. Viimane kord kui nägin Thereset ja Henriettet sel aastal, ma arvan.
Eelmise nädala esmaspäev oli vaba. Teisipäeval õpetas Jim meile Rannoga receptionit. Teisipäeva õhtul läksid Jim, Veronica, Renate ja teised ära. Niiet jäime ainult mina, Ranno ja Aleks.
Teisipäeva hommikul läksid Alicja ja Daniel ära. Võttis pisara silma. Niivõrd lähedaseks saanud ju ikkagi.
Kolmapäevast olin üksi landhandelis, receptionis ja kafes. Ja kui inimesed tahavad, siis pean outleti ka lahti tegema. Aga eks Ranno aitab muidugi kui vaja on. Tema vastutab paatide ja üldse paljude muude asjade eest, mis ei ole tegelikult kokatööga kohe üldse seotud.
Mu ajutisel tööl pole küll midagi viga, aga üsna masendav on kui tuled töölt koju ja siis pead toitu kolm korda soojaks laskma, kuna koguaeg inimesed tulevad. Cus kui inimesed tulevad ja tahavad poodi, siis tuleb nad poodi lasta ja samas sa ei tea iial, millal täpselt tulevad inimesed kes on rorbud bookinud. Ükspäev oli eriti tore kui just tulin duši alt välja ja siis pidin kohe välja jooksma, kuna mingid prantslased tahtsid rorbut saada. Täiega padukas oli ja siis nad tahtsid veel kõigepealt rorbut seest näha ja pidime vaatama minema. Üldse ei olnud pissed ju.
Ja tourist information pean ka olema. Aga sorri ma tõesti eriti ei tea, mis on best hiking points ja, millal Viknesis asuv Glasshytta avatud on. Vähemalt tean enamvähem, kuidas Neslandisse saab, niiet saan seda soovitada. Eriti fun on, kui helistatakse receptioni telefonile ja hakatakse norra keeles rääkima ja ütlen, et sorry engelsk please. Ja siis kõigil on, et du snakker ikke norsk vms.
Niiet osa inimesi suhtub hästi sellesse, et ma Eestist olen ja osa mitte. Aga kui ütlen neile näiteks takk või hade, siis on paljudel kohe hea meel, et ma ikkagi kasutan norra keelt.
Reedel tuli grupp inimesi siia. Möllasid Orianas ja ööbisid Nusfjordis. Need olid klassikaaslased, kellel oli möödunud 40 aastat kooli lõpetamisest. Laupäeval oli neil Karolines kolmekäiguline õhtusöök. Olime kõik kolmekesti tööl. Minu jaoks esimene kord niiöelda a la cartes. Aga ei, saime ilusti hakkama. Kõik olid rahul. Sõid, jõid. Tipsi sai ka korralikult. Lõpetasin pärast keskööd. Hea 14 tunnine tööpäev tuli, kuna päeval olin ka tööl.
Eile ka pidi niiöelda vaba olema. Pood oli küll kinni, aga kui inimesi tuli, pidin ju ikka lahti tegema. Ja receptionis pidin ka ju olema nii kui nii.
Nüüd polegi enam palju jäänud kuni bossid tagasi on. Hiljemalt selle nädala lõpus on siin.
Ja 12 päeva veel jäänud. Can't believe.

Esimene päev outletis. Polnud hullu midagi. Ainult see oli midagi uut, et lasti poodi sisse ja jäeti kohe üksi. Aga midagi keerulist üldiselt polnud, hinnad enamasti peal. Pidin ainult korra küsimas käima, kuna ühel asjal ikkagi ei olnud ja tax freest ma ei teadnud ka mitte midagi.Arvasin, et tuleb vaikne päev seal, aga kohe alguses hommikul olid inimesed sees. Ja enamasti terve päev ikka oli rahvast. Uskumatu kui palju ikka inimesed igasuguse nänni peale raha kulutavad. Üle 1500 NOKi lihtsalt pisiasjadele, suveniiridele. Aga leidsin endale ka päris palju asju, mida tahaks. Ja kindlasti viin tšikkidele ka siit midagi. Öeldi, et tööpäev kestab 16.30ni, aga avastasin, et uksel on silt, et pood 17ni lahti ja tegelikult oli rahvast üleüldse 17.30ni. Oleks ehk kauemgi olnud kui uksi sulgenud poleks, aga ega nii kaua ka ei saa lahti olla kui I was supposed to close at 16.30. Ja aitäh Alicjale jälle. Aitas mul kassalõpetuse teha. Mul jäi küll esimese korraga meelde, aga põdesin ikka, et äkki tegin midagi valesti. Henriette ja Therese käisid ka korraks pärast kooli läbi.
Ja eile õhtul käisin korra ka Alicja juures. Alicja tegi Henriettele blonde salke pähe. Niiet Alicja niiöelda täitsa kohalik juuksur siin juba.

Eile käisimegi tünnisaunas. Läksime sinna peaaegu keskööl. Renate, Veronica ja Eirin olid juba seal. Meil läheb nüüd aina pimedamaks, niiet öösel on juba pime. Aga seal oli õnneks küünlavalgus. Vesi oli nii mõnus. Algul tundus kuum, aga tegelikult oli hea. Mulle aeti suht hirm nahka ka, kuna tundub, et siin kummitas. Enam mitte vist. Ma väga loodan. Kuna see on tõesti väga kriipi. Aga breakfastis küll üksi enam olla ei taha. Koju läksime kahe ajal. Õigel ajal tulime ära õnneks, kuna kohe kui ära tulime, tuli hullu padukat.
Täna oli vaba päev. Ilm oli üliilus. Tegime veits ümberpaigutust ka elutoas. Tunne on kohe teistsugune.
Homsest olen outletis, suveniiripoekeses. Tööpäevad hakkavad olema vist 11st 16.30ni, niiet päris lühikesed. Ei tea hetkel küll outletist just palju, aga seal ei tohiks väga keerulist midagi olla, tuleb lihtsalt main things selgeks teha. Alicja hakkab olema breakfastis. Breakfast hakkab olema ainult tund aega 9st 10ni. Pood hakkab kauem lahti olema, kuna reception on ka homsest seal. Piia ja Simon läksid täna ära. Theresel ja Henriettel oli täna tegelikult viimane tööpäev, aga nad on järgmisel nädalal cruise lunchil ka. Muidu neil hakkab homsest kool. Kõik muutub siin hetkel.

selline on see tünnisaun siis

Siit tuleme ära 22.septembril. Ööks vastu 24.septembrit on laevapiletid Helsingist Tallinnasse ära ostetud. Aga auto on katki. Loodame, et tehakse ikka kuu ajaga korda.

Eelmise laupäeva cruise lunch oli hull. Esimesel ringil olid sakslased. Nendega polnud probleemi. Nad on väga puhtad enamasti. Söövad taldrikud tühjaks. Ei söö palju Teisel ringil muidugi itaallased. Ausalt, nad on hullud. Esiteks, neil on koguaeg mingid probleemid. Midagi on puudu näiteks. Kuigi me prepime enne kõik valmis nende jaoks. Ja siis nad hakkavad kiiresti itaalia keeles miskit ajama, inglise keelt ei räägi, ja proovi siis aru saada, mis nad tahavad. Ärrituvad üsna kergesti. Söövad väga palju. Niiet saab mitu korda joosta kolmandalt korruselt esimesele ja tagasi. Tõstavad endale hästi palju süüa, aga enamasti ei söö kõike ära. Palju toitu läheb lihtsalt raisku, viskame ära. Ja alati on pärast neid palju koristamist. Niiet siit on kohe näha kui erinevad ikkagi inimesed olla saavad. Kindlasti on igas rahvuses ka erandeid.
Teisipäeval oli stuff party jälle. Kõigepealt läksime kell kuus õhtul Elltoriga merele kalale. Panime soojad kombekad selga ja minek. Algul oli palav, aga pärast hakkas ikka täitsa jahe. Ja mul läks eriti hästi. Vähemalt ma olen rahul. Teine kalalkäik ja püüdsin kolm minu jaoks suht korralikku kala. Esimene oli 4 kg. Ja siis pärast 2 tükki korraga. Nii täitsa meeldib kalal käia. Päris palju saime lõpuks kokku. Pärast kõik kutsusid mind fishermaniks. Pool kümme õhtul hakkas stuff party restos. Enamus stuffi oli kohal ikka. Alustasime väikse veiniga. Oli kaetud pikk laud. Suht mõnus õhkkond oli. Hämar, küünlavalgus. Serveeriti meile suitsutatud parti. Ülihea oli. Pärast sai pidu hoo ikka täiega sisse. Renatel tuli sünnipäev. Laulsime, tantsisime. Kui restos kõik läbi sai, läksime edasi Alicja rorbusse. Ja pidu läks edasi. Mul on nii hea meel, et järgmine päev breakfasti ei olnud. Aga kafe oli ikka. Pidin 12st minema, aga paluti, et alustaksin varem ja lõpetaksin hiljem. Üsna vaikne lunch oli õnneks, aga päris hull tööpäev ikkagi.
Neljapäeval olin esimest päeva siin poekeses tööl. Väga keeruline ei olnudki. Aga probleem on norra keel, kuna kui inimesed inglise keelt ei räägi, siis on ikka üsna raske neist aru saada. Poeke on muidu armas, üsna pisike. Müüake enamasti suveniire, kuid ka mõningaid toidukaupu ja muid tarbeesemeid. Aga üsna vaikne on seal hetkel, kuna turiste pole enam nii palju. Järgmisest nädalast olengi arvatavasti shopis ja outletis.
Eile oli breakfastil 2 ja täna 5 inimest. Hommikud on ikka väga vaikseks jäänud. Arvatavasti on breakfast igapäevaselt nii kui nii viimast nädalat. Täna oli lunchis kaks gruppi. Üks väiksem grupp sõi fishsoupi ja pärast oli cruise lunch 70ne prantslasega. See oli ka ikka päris hull. Ei hakka hädaldama, aga inimesed on ikka nii võimatud vahel.
Homme peaks loodetavasti vaba olema lõpuks.

Üleeile käisime pärast tööd ringi sõitmas. Ilm polnud just kõige ilusam, aga siiski oli hea toast välja saada. Käisime Neslandis. Ja mitmes teises kohas ka. Sai jälle pilte tehtud.
Üheksas päev järjest tööl täna. Homme kümnes. Cruise lunch. Ja siis õnneks kaks vaba päeva.
Ja umbes poolteist kuud veel siin jäänud.

Esmaspäev pidi vaba olema, aga kutsuti ikkagi kolmeks tunniks renholdisse. Nii palju siis vabast päevast. Aga see-eest lubati kolmapäev vabaks anda ja muidugi oli mul selle üle hea meel. Teisipäev oli ka kolmetunnine tööpäev, ainult cruise lunch. Inimesi polnud üldse palju. Paljudel oli kolmapäev vaba. Läksime teisipäeval Vilde, Malene ja Alicjaga paadiga merele kalale. Minu esimene kalalkäik. Ainult Alicja sai ühe kala, aga meil teistel ei vedanud. 3 tundi olime seal, aga 1 kala oligi lõpuks ainult, millega tagasi tulime. Marta tuli lapsega koju. Nägin nüüd üks päev last ka, he's so cute. Teisipäeva õhtul läksime sama seltskonnaga järvede äärde grillima ka. Katrine ja Daniel liitusid ka hiljem meiega. Ilm oli ilus, aga ei olnud väga kaua seal.
Reede, laupäev, pühapäev oli hullumaja. Eile oli nüüd see suur wedding umbes 120 inimesega. Reedel ei käinud väga palju inimesi breakfastil, aga see-eest oli laupäevaseks breakfastiks vaja palju prepida. Renate aitas mul prepida. Aga lõpuks jäi ikkagi puudu ja laupäeval oli hommikul meeletult palju jooksmist. Pidin pärast üksi 120le inimesele prepima breakfasti. Aega võttis, aga asja sai. Õhtul olin weddingus ka tööl. Minu esimene wedding. Kõigil ettekandjatel pidid olema valged triiksärgid ja mustad vestid. Mulle täitsa meeldis isegi selline outfit. Närv oli täiega sees. Kartsin just veini valamist. Aga lõpuks läks ikkagi kõik ilusti. Midagi ümber ei läinud. Olin seitsmest seitsmeni tööl, niiet 12 tundi ainult, aga wedding ise kestis vist umbes viieni hommikul. Oleksin ise ka kauemakski jäänud, aga järgmisel päeval pidi jälle seitsmeks hommikul tööle minema, niiet Jim saatis koju mu. Õhtul sai Orianas jälle istutud.
Täna oli breakfast jälle suht busy. Kestis 8st 12ni. Pikim breakfast siiani. Üsna tüütu oli tegelt, kuna algul aeg venis täiega ja siis nagu alati tulid kõik inimesed korraga ja oli natuke jooksmist. Aga üle elasime. Kuigi uni oli täitsa suur. Pärast prepisin homseks ka breakfasti, aga hea kui homme 10gi inimest tuleb, nüüd hakkab vaikseks minema. Cruise lunchile ei jäänud, kuna ainult umbes 70 inimest ja 5 ettekandjat. There is no point really. Oleksin muidugi jäänud, kui vaja oleks olnud. Aga jalad on meeletult valusad. Kui järgmine aasta peaksin jälle tagasi tulema, siis tuleb kindlasti oma Niked kaasa võtta. Need on töö jaoks siin ikka palju sobivamad.
Ja nüüd ootab ees veel 5 päeva breakfasti, kolmel neist ka cafe ja laupäeval cruise lunch 440 inimesega. Tegelikult järgmine laupäev ja pühapäev pidid vabad olema, aga kohe kindlasti ei usu, et laupäeva vabaks saab. Sest Vilde ja Malene lähevad juba järgmisel nädalal ära. Niiet 6 päeva veel tööd ja siis alles pühapäev vaba. Aga vähemalt saab tududa päeval kui ei ole nii pikad tööpäevad. Täna näiteks tudusin päeval kahest kaheksani. Uskumatu kui väsinud peab ikka olema, et nii pikalt tududa. Oleks edasigi tudunud arvatavasti kui poleks kella vaadanud.

smth new

Kolmapäeval oli ainult breakfast ja ülejäänud päev vaba. Käisime Alicja ja Danieliga Reines ja Å-s. Saime poola õlut. Pidime Alicjaga kalale ka minema. Oleks mu esimene kalalkäik olnud, aga poolel teel venis jutt liiga pikaks ja pidime juba tagasi minema.
 Otsustasin ikkagi staff partyle ka minna. Niiet Nusfjordisse tagasi jõudes oli tund aega to take a shower ja end inimeseks teha. Kell 21 pidi pidu hakkama. Kõigepealt rääkisin Jimi ja Veronicaga, kas nad oleks nõus breakfastil olema ja Veronica nõustus. Arvan, et pole just väga hea mõte minna peole kui järgmine päev peab kell 6 ärkama. Alustasime Orianas. Õlledega. Resto oli 22ni lahti, niiet kui nad lõpetasid, siis läksime neile appi. Pidu pidi toimuma Vikas. Sinna saaks ka jala, aga osad läksid auto, osad paadiga. Me paadiga. Sain esimest korda siin paadiga sõita. Jim ja Veronica tegid väikese ekskursiooni ka, sõitsime Neslandini. Ja Veronica rääkis igast huvitavaid asju. Näiteks näitasid, kust võib saada miljoneid salmoneid. 
Tehti lõke. Istusime, sõime, jõime, rääkisime. Fun oli tegelikult. Osad läksid juba varem ära. Me lahkusime nelja ajal hommikul. Pidin 10ks tööle minema. Aga Veronica saatis hommikul sõnumi, kas saan 9 renholdis alustada. Pikk ja jube päev oli. See-eest pärast väikse vaheärkamisega 12+ tundi und. Seda ei juhtu just tihti. 
Töötunde on juba rohkem kui eelmises kuus. Homme vaba. Ja siis 2 päeva juulit veel. Eile oli üks väiksem wedding siin, u 50 inimest. Austraallanna ja norrakas abiellusid vist. Pruut oli ilus... Ja resto oli ilusaks tehtud. Järgmine nädal 120 inimesega wedding, mitu cruise lunchi. Need 120 inimest breakfastil ka kaks päeva. Niiet it's gonna be crazy. Aga augusti esimene nädal on veel busy ja siis rahuneb maha vist. Niiet umbes poolteist kuud veel ja Eestisse. Ja juba on imelik tunne seest. Hea meel, et Eestisse saab, aga kurb, et siit ära minema peab. I hate goodbyes. 

Neljapäeval käisime Leknesis, Ballstadis ja Uttakleivis. Ilus oli. Aga ilm oli väga jama, sadas jälle.
Täna oli vaba päev. Ema sünnipäev. Lõpuks ilus ilm, päike. Ostsin endale Leknesi Expertist uue telefoni. Sony Xperia Z. Olen rahul. Ja nüüd ootab ees jälle pikk töönädal. Renhold, breakfast ja siis 4 päeva breakfast+renhold. Wish me luck!

season on peal

Pole juba päris kaua aega kirjutanud. Seda selle pärast, et põhimõtteliselt koguaeg tööl. Üks päev nädalas vaba. Viimasel ajal on selleks olnud esmaspäev. Niiet siis põhimõtteliselt igapäev breakfast. See tähendab, et äratus kell 6 hommikul, 7ks tööle. Selle vara ärkamisega tuleb kool jälle meelde. Kohe üldse ei meeldi vara ärgata. Täna ärkasin 5, kuna täna hakkas breakfast kell 7, tavaliselt 8. Aga arvan, et tasuta hommikusöök ja mu lemmikud latte ja apelsinimahl, on vara ärkamist vast väärt ehk isegi. See nädal olin neli päeva päeval cafes ka. Aga renholdisse ei pandud mind ei see nädal ega ka järgmine nädal vist enam. Täna on väiksem cruise lunch. Järgmine nädal mitu cruise lunchi. Graafiku järgi peaks teisipäev ka vaba olema, aga cruise lunchil probably palju inimesi, niiet arvatavasti ikkagi tööle. Vähemalt ei pea 2 päeva kell 6 ärkama. Nüüd hakkab juba vaikselt rutiin tekkima. Samal ajal ärkad, samapikad tööpäevad, samal ajal tuttu. Ja ongi ainult 2 kuud veel jäänud. Aeg lendab kiiresti.
Otseselt Eestit ei igatse, aga paljusid asju igatsen. Igatsen sushit. Praegu on küll selline mõte, et Eestisse jõuan, siis ostan esimese asjana sushit. Teeks ise ka, aga ei jõua ära oodata. Tõsine sushiisu on. Siin saaks ka teha vast, aga päris kalliks läheks maksma. Nori oli vist 3 korda kallim kui Eestis. Ja tahan macarone täiega. Ükspäev sõime just Eesti kilu. Musta leiba tahaks. Pole juba ammu seda saanud. Ja omg, kohukesed!!! Ma nii igatsen kohukesi. Ja šašlõkki tahaks. Ühe korra küll grillisime, aga vanemad räägivad, kuidas nad koguaeg grillivad ja üldse ei aja ju isu peale onju. Ja maasikaid tahaks. Siin polnud poes kohe üldse ilusad maasikad. Ja vaarikaid. Loodan, et kui Eestisse tagasi tuleme, siis saab neid asju veel. Nii nii palju asju tahaks.
Oma tšikke igatsen ka. Loodan, et saab mingi girls nighti teha kui tagasi olen. Ja oma kiisut igatsen.

suviii

27. juunil oli Karolini sünnipäev. Ta pidas 29ndal. Kahju, et minna ei saanud. Laupäeval ja pühapäeval olin nii hommikusöögil kui ka cleaning departmentis. Pühapäev, kuu viimane päev, tuli päris korralik. Veits üle 14ne töötunni. Mitte küll järjest. 9,5 tundi järjest breakfastil ja cleaning departmentis, natuke puhkust, ja siis nõusid pesema. Naljakas oli see, et pärast nii pikka tööpäeva polnud üldse väsinud tunne. Üleväsimus vist. Aga kuus tuli kokku 183 töötundi, niiet olen väga rahul.
Sellel nädalal oli ainult üks vaba päev, esmaspäev. Pool päeva olin niisama. Siis läksin rattaga sõitma. Seekord sõitsin natukene kaugemale kui muidu, Kilanisse välja. Sain rannaliival jalutada, merekarpe korjata ja pilte teha. Vesi on jätkuvalt väääga külm. Suht creepy oli sõita tegelikult. Teed on nii kitsad ju. Kui mõni buss või veoauto kõrvalt mööda sõidab, siis on ikka päris jube. Niiet ma ei julge siin rattagagi sõita, autost rääkimata. Suht kaua tšillisin. Sain jälle natuke päikest ka, kuna ilm oli ülisoe. Õhtu veetsin kodus.
Täna olin 5 tundi kohvikus ja pesin nõusid. Tippi saab sinna ikka korralikult. Homme jälle Henriette ja Alicjaga kohvikus, niiet lühike päev.

22 oligi Bryggedans. Ei käinud seal. Aga midagi nüüd väga erilist vist polnudki. Rahvast oli ikka päris palju ikkagi, kes sinna läksid. Ja kõik möllasid muidugi pool ööd. A ma pidin järgmine päev jälle 7ks tööle minema.
23 olin hommikul breakfastil ja pärast seda otse cleaning departmentisse. 23 rorbut oli vaja ära koristada. Henriette on üks noor tšikk, kes elab Rambergis. Tuli just USAst, Californiast. Oli umbes aasta aega seal olnud, õppinud. Talle väga meeldis. Oh kuidas ma tahaks ka täiega USAsse. Ehk see unistus täitub ka kunagi. Igastahes olin Henriettega paaris. Ja täitsa tore tüdruk on. Tundsin alles üks päev teda, aga juba sai korralikult nalja. Inglise keel on tal ikka väga hea. Sai ju keelelist kogemust ka aastake. Lõpetasime pool viis läbi.
24 oli sünnipäev. Juubel, sain 20. Algul teadsin, et olen tööl. Siis pidi Jim olema breakfastil ja mul vaba, aga 23 õhtul Veronica ütles, et mind on 24 ikka breakfastile vaja ja cruise lunchile ka. Niiet 7st tööl. Ainult 4 suurt tüüpi käisid söömas, kes sõid peaaegu kogu toidu ära. Pärast prepisin. Cruise lunch pidi 12.45 hakkama, niiet pärast breakfasti prepimist prepisime cruise lunchiks. Olime Leoniga restos teisel korrusel. Umbes 60 inimest pidi sinna sööma tulema. Esimesel korrusel oli umbes 160 inimest. Bussid jäid hiljaks. Aga lõpuks said kõik söödud ja saime koristatud. Prantslased käisid. Minu jaoks on päris naljakas kuulda kui mulle öeldakse mademoiselle. Üks prantslane küsis, kust ma pärit olen ja kui ütlesin, et Eestist, siis hakkas minuga vene keeles rääkima. Lõpetasin veits pärast nelja. Niiet esimene pool päevast oli küll töine, aga üsna tore. Ranno ja Alex tulid ka veits aja pärast koju. Käisime Rannoga poes. Ostsime õhtuseks grilliks asju. Tahtsin täiega šampat, aga Leknesis on ainult üks pood, kust saab kangemat alkoholi ja see oli kinni. Niiet sünnipäev ilma šampa ja tordita. Tavapoes müüakse ainult õlut ja siidrit. Koju jõudes läksime sliipsi. Ärkasime pärast üheksat õhtul. Kümne ajal läksime Aleksiga ja Rannoga grillima. Siin on Renate maja lähedal järved ja seal metsavahel ka grillplace. Piia ja Simon tulid ka. Grillisime. Simon püüdis kala. Üsna soe õhtu oli algul, aga pärast keskööd läks tuulisemaks. Piia ja Simon läksid varem ära. Muide, ei tea kas olen maininud, aga nad on Soomest. A me jõudsime kell 2 koju. Ja siis peaaegu kohe sliipsi. Õnneks oli järgmine päev vaba. Okei sünnipäev oli. Aga ei jäänud tegelikult sellega eriti rahule. Polnud eriti sünnipäeva tunnetki. Kurb.
Aga täna siis mõlemal vaba jep. Käisime ainult korra Rambergis poes, aga muidu ei teinud midagi erilist. Turiste hakkab siia rohkem tekkima. Täna jäime pm ummikusse. Meie taga oli 3 bussi, ees 3 bussi ja teiselpool teed 3 bussi. Ja teed nii kitsad. Niiet nii need bussid siis üritasid üksteisest mööda pääseda. Aega võttis, aga asja sai.
Mul on homme ka vaba.

Sel nädalal pole veel siia jõudnud. Väga midagi uut pole juhtunud ka.
Esmaspäeval olin kohvikus Alicjaga. Teisipäevast on iga päev breakfast, aga kuna Annaga juhtus õnnetus, siis oli mind cleaning departmentisse vaja. Ranno oli Jimiga breakfastil. Umbes 60 inimest oli söömas. A koristada oli vaja 26 rorbut. Alustasin 7.30 May Britiga. Pärast olin Beega ja May Brit Jolantaga. Jolanta on Leedust ja juba 2 aastat Norras Nappis elanud. Aga see aasta on esimest korda siis Nusfjordis tööl. Lõpetasime kell 16. Kolmapäeval, neljapäeval ja täna olin breakfastil. 7st põhimõtteliselt 12ni. Täna õpetasin Leonile breakfasti. Ta hakkab mind asendama, siis kui mulle vabu päevi antakse. Aga seda juhtub vast ehk ainult nädalas korra või nii. Homme näiteks. Breakfastist puhkan, aga kohvikus olen ikka tööl. 10st 17ni. Homme on koosolek ka suurte bossidega, mis hakkab ka tegelikult 10st. Niiet 9.30ks tööle, siis jõuab kõik valmis prepida.
Muidu on suht rutiin juba tekkinud. Hommikul tööl. Päeval puhkan. Pärastlõunal sliipsi. Õhtul puhkan ja umbes keskööl tuttu.
Homme on Bryggedans. Some kind of tantsupidu. Hakkab kell 22 õhtul, niiet probably möllavad terve öö. Niiet probably unest saab ainult unistada.

Üleeile oli lõpuks esimene palgapäev. Olen rahul. Väga rahul palgaga. Hommikul olin breakfastil. Alexil ja Rannol vaba päev. Niiet pärast breakfasti Leknesisse. Nad ajasid oma asju ja siis šoppasime suts. Sain endale Lindexist tööl kandmiseks mustad püksid ja mustad retukad. Neid saab niisama ka kanda. Ostsin ka Vagabondi tennised. Samuti tööl kandmiseks, aga ofc kavatsen ka niisama kanda. Lihtsalt restos nõutakse tööl musti pükse. Must pluus on nende poolt. Tennised on ilusad. Mitte just kõige odavamad, aga loodan, et on oma hinda väärt. Väga mugavad on, aga juba hõõruvad. Ehk lihtsalt kuna sisse kandmata veel. Toidupoes sai jälle korralikult kulutatud. Aga vähemalt on nüüd suur kärutäis asju sügavkülmas. Sain Oreo šokolaaditäidisega küpsiseid ja mustsõstra Somersby-d. Midagi uut, mida Eestis pole. Olen ka šokolaadipiima ära armunud. See küll maitseb põhimõtteliselt nagu kakao, aga siinse mitte just kõige parema kohviga on see üliyumm. Ja ofc saime ka kõike muud vajalikku. Niiet nüüd arvatavasti pole vaja jälle tükk aega poodi minna. 

Eile breakfasti polnud. Ilm oli üsna pilves, niiet välikohvik oli suletud ja teenindasime restos. Üsna vaike päev. Norra kuninganna Sonja käis Nusfjordis. Kuningannat ennast ei näinud, aga laev oli tal väga uhke.

Sain oma juuksed ka lõpuks jälle ilusaks. Alicja tuli eile värvima. Tal käis see väga kähku. Aitäh talle veelkord!

Tänase kohta ei teadnud midagi, kas on vaba või mitte. Olin juba peaaegu uksest väljas, et restosse minna ja siis Renate tuli ja ütles, et Alicjal on mu abi restos vaja. Ja läksingi. Üsna busy day oli tõesti. Aitasin veidi üle 3 tunni. Sain vene keelt kasutada, kuna vene turiste oli ka. Ja sain hakkama latte maha ajamisega. Väga osav. Aga õnneks see vist polnud nii big deal. Aga ikka juhtub. Teinekord tuleb ettevaatlikum olla lihtsalt.

Eile oli jälle suht hull peaaegu 10ne tunnine tööpäev. 7st tööle. Algul olin breakfastil. Õnneks seal ei olnud väga palju teha ja osade asjadega aidati ka, kuna eile olid enamus teisi töölisi juba 8st kohal, et kõike cruise lunchiks ette valmistada. Niiet pärast hommikusööki siis cruise lunch. 3 gruppi inimesi väikeste vahedega. Kokku käis vist 410 inimest. Lauad olid kaetud kahel korrusel. Need, kes meie saalis olid, olid prantslased. Kõik olid üsna tõsiste nägudega. Ei olnud just väga puhtad. Koristamist oli ikka korralikult. Ja kõige haigem oli minu arust see, et nad rääkisid prantsuse keeles ja nende arvates oli loogiline, et me peaks aru saama, mis nad räägivad. Aga mitte midagi ei saanud aru. Ja uskuge mind, see kui seletada pikemalt ja rohkemate sõnadega ei aita ka. Aga õnneks giidid oskasid prantsuse keelt, niiet saime kõik pisikesed probleemid lahendatud, mis neil olid. Ikkagi oli siuke tunne, et nad tahaks mu maha lüüa, kuna me ei saa aru, mis nad räägivad. Jooksmist oli päris palju, aga kartsin, et on hullem. Taldrikud jäid kõik terveks, aga suutsin hakkama saada kahvlite ja nugade maha pillamisega. Kaks korda järjest. Kõik naersid, niiet vähemalt oli klientidel lõbus. Ja mul mark. Aga arvan, et üldiselt sain kõigega hakkama. Jim ütles ka, et ta on impressed. Heasmõttes. Loodan, et tõesti mõtles seda nii. Ma püüan.
Teadsin, et täna breakfasti pole, kuna söödi rorbudes, aga ei teadnud, kas olen tööl või mitte. Veronica helistas 11 ajal ja palus, et läheksin Alicjale cafesse appi. Naljakas mõelda, et 2 sammu ja oledki tööl. Välikohvik on peaaegu täpselt maja kõrval. Pakume põhimõtteliselt samu asju, mis restoski. Külmi ja kuumi jooke, cheesecake-i, muffineid, enda valmistatud vahvleid ja šokolaaditükkidega küpsiseid. Ka lunche. Ainuke asi, mida restos polnud, on jäätised. Nüüd müüme neid ka. Pallikeste kaupa. Omg siin on nii yummid jäätised. Pole küll veel proovinud, aga nad näevad ülihead välja. Nt vaarika, šokolaadi-brownie, oreotükkidega. Ei jõua ära oodata, et neid maitsta saaks. Aga välikohvik tundub päris mõnus. Eriti nii ilusa ilmaga nagu täna oli. Ainuke nõme asi on see, et me ei tohi plätusid vms lahtiseid jalanõusid kanda. Peavad olema baleriinad või tennised. Aga nendega on väääga palav. Pärast pesin nõusid ja prepisin homseks breakfasti. See võttis mul muidugi jälle ikka tükk aega. Aga ehk kui asja käppa saab, saab kiiremini kõigega ühele poole.
Homme on breakast. Ja Leknesisse minek. Pole ammu linnas käinud.

Getting harder

Üleeile oli päris karm. Olime suht magamata. Viimasel ajal on üldse unega väga jamad lood. Üleeile siis 6st üleval ja esimest korda Karoline restorani tööle. 7ks. Breakfast. Ranno aitas ja õpetas. Teha oli päris piisavalt ikka. Ja kerge see töö ei saa olema. 8st 10ni oli breakfast. Umbes 14 inimest käis söömas. Pärast tuli kõik ära koristada ja ära panna. Nõud ära pesta. Aga see pole veel kõik. Paluti ka, et jääksin Alicjale restosse appi. Niiet nüüd siis olen põhimõtteliset ettekandja. Päris palju inimesi tuli sööma. Päris palju jooksmist oli. Jalad olid pärast hullult valusad. Ikka täiega. Ühest kohast eriti. Selg ka. Ja varba peale tuli vill. Mainin seda lihtsalt selle pärast, et see on nii imelik, ta tuli kuidagi külje peale. Aga jep, hull päev oli. Pm 10 töötundi. Koju jõudsime, siis vajusime suht kohe ära ja 5 tundi tudumist järjest. Ja siis jälle pool ööd üleval. Aga mul oli õnneks eile vaba päev. Õhtupoole kutsuti ainult korraks cleaning departmentisse voodeid tegema.
Täna oli jälle hull hommik. Vähemalt minu jaoks. Jälle samal ajal üles, 7st tööle Rannoga. Minu jaoks oli kõik jätkuvalt keeruline. Nüüd küll juba rohkem asju meeles, mis, kus ja kuidas, aga siiski. Kõik võtab aega. Umbes 40 inimest oli hommikust söömas. Niiet ei jõudnud päris kõike üksi jälgida, aga arvan, et küll see kulub sisse, et peab tšekkima, et toiduasjad otsa ei saaks. Ja pärast pidin veel homseks toiduasju valmis panema nõudesse. See oli alguses ka minu jaoks üsna keeruline. Aga tuleb lihtsalt kõik meelde jätta ja küll ma hakkama saan, see ju pole tegelikult nii raske. Ja pärast olin jälle restos Alicjaga. Niiet jälle pm 9,5 h pikkune tööpäev. Kella 22ks pean jälle tööle minema. Aga arvatavasti mitte kauaks. Peab homseks lauad paika panema vist ja muud sellist. Homme on jälle breakfast. Ja pärast cruise lunch, kuhu tuleb kokku vist üle 400 inimese. Niiet hoidke mulle homseks pöialt.

Eile oli hull päev. Ärkasin 8, kuna plaanisin 9ks tööle minna. Aga kõik uksed olid kinni. Niiet läksime 10ne ajal Jimi käest võtit küsima. Alustasin 10. Pidin koristama 4 cabinit. Aga peale selle veel Karolinet, Orianat ja tegema umbes 25 voodit ära. Ja see kõik võttis ikka ropult palju aega. Ülipalav oli. Pea käis ringi lausa. Umbes 6 tundi ma lihtsalt jooksin ringi ja tegin koguaeg midagi. Polnud aega isegi korraks maha istuda. Ja siis sain juba natuke rahulikumalt võtta ja lõpetasingi kell 17.
Aga keegi pidas pulme eile kella 16st. Pruut oli päris kena. Aga ega seal vist midagi väga erilist polnud. Sõid ja rääkisid, pidasid kõnesid.
Täna olin 10st 16ni Bee ja Alicjaga. Alicja oli viimast päeva cleaning departmentis. Ta läheb nüüd kohvikusse peamiselt vist. Aga nüüd kuulsin, et hoopis mingi Poola tšikk tuleb cleaning departmentis. Eks siis näeb.
Homme ei ole tööpäev. Vahetasin Beega ära. Aga arvatavasti sajab. Niiet niipalju siis mu vabast päevast.

Parampapaa

Pole juba natuke aega kirjutanud. Nüüd on tööd juba rohkem. Aga üldiselt on kõik sama, midagi uut väga pole. Nüüd olen saanud juba rohkem cleaning departmentis olla ja tean juba rohkem, kuidas töö siin käib.
Ilmad on siin lihtsalt super. Iga päev on päike ja soe. Ainult töötada on nii veits jama, kuna kui koguaeg palav on, siis väsid kiiresti ära. Just mitte tööst, vaid sellest, et kuum on. Tahaks juba päikest ka saada, kuna pole töötamise pärast mitu aastat suve eriti näinud. Siin on õnneks selline töö, et viibid palju ka õues. Niiet ehk hakkab varsti miskit peale. Kuna päevitamiseks siin vast kohta eriti pole. Igalpool on majakesed ja mäed ja vesi. Ja arvatasvti varsti pole päevitamiseks aega ka, kuna tuleb rohkem tööd. Hooaeg hakkab pihta varsti.
See nädal on siiani iga päev tööl olnud. Teisipäeval ainult 2 tundi, aga siiski. Tegelikult pidi teisipäev üldse vaba olema, aga mind läks siiski vaja.
May Brit on tagasi tööl. Ja mul pidi ainult laupäev vaba olema, aga nüüd on selle tõttu reede ka. Aga siin muidugi ei tea iial. Plaanid võivad veel muutuda ja ehk läheb mind vaja ikka.

Ja läkski. Pakkisin täna tund aega kalu. Ja homme pole ka vaba, vaid lähen 9ks tööle ja olen üksi cleaning departmentis, kuna homme peetakse siin pulmi ja Alicja läheb sinna appi. Muidu oleks tema homme koristanud. Aga ma loodan, et saan hakkama. Pole küll enne üksi olnud, aga olen juba ikka mitu päeva seal olnud ja tean enamvähem mis, kus, kuidas.
Kolmapäeval saime endale Sangria. Wikipedia ütleb, et see on wine punch. Niiet kolmapäeva õhtul istusime Alicjaga, rääkisime ja lahendasime veini ära. Päris hea, magus, oli. Ja fun oli. Sain suhelda. Marta liitus ka meiega vahepeal. Tal juba päris suur kõht ees. Sain ka ta kõhtu katsuda. See pidi õnne tooma. Tegelikult tundsin isegi poisi jalakest. Võrratu tunne.
Eile sain veits õlut. Õhtul sõitsime randa, mis jääb Rambergi poole. Tahtsime päikeseloojangut vaadata, aga pilved olid ja läksime ära, kuna siis ei oleks niikuinii näinud, kuidas päike mere taha läheb. Aga ikkagi mõnus oli värsket õhku hingata, pilte teha ja lihtsalt olla. Mingid hullud tegid fotoshooti ka seal. Mingid tšikid olid kleitide väel ja käisid vees. Olid lausa pooleldi vees ja siis fotograaf tegi mingi ülihea kaameraga pilte. Aga ma ei taha teada kui külm neil oli, kuna vesi on vist umbes 6 kraadi soe ainult.
Täna oli enamuse päevast vaba. Ranno rääkis, et siin saab rattaid laenutada. Läksin ja laenutasingi. Sõitsin kokku 12 km alla  kahe tunniga. Vahepeal muidugi puhkasin ja tegin pilte ka. Ülipalav oli. 25 kraadi sooja ja päikse käes on kindlasti veel soojem. Aga teed on siin hullud. Koguaeg mäest üles ja alla. Ja kitsad teed ja käänulised. Mäest alla oli mõnus sõita, mõnus tuul, aga mäest üles küll mitte. Eriti tagasiteel. Kui olin 6 km ära sõitnud siis andis ikka täiega tunda. Enne juba tegelt. Jama oli ainult see, et mul ei olnud vett kaasas, kuna seda polnud panna kuhugi. Ja nüüd on kõik kohad valusad. Aga ma arvan, et asi tasub end ära. Üritangi nüüd võimalikult tihti hakata rattaga sõitmas käima. Väga tihti see arvatavasti pole võimalik, kuna olen tihti tööl. Aga siiski, ma tahan. See teeb mulle head. Hakkasin ka igasuguseid harjutusi tegema. Trenn on vajalik. Ja venitamine on eriti vajalik, kuna pärast tööd on jalad niiiii valusad. Tahaks tervislikumalt toituda ka ja õigesti, aga see vist väga välja ei tule, kuna siin on nii palju häid asju ja I love to eat! Täna ostsin nt väikse totsiku Oreo jäätist 27 NOK-i eest. Kallis küll, aga ülihea. Oreo küpsised on mulle ammu maitsenud, aga jäätis on veel parem.
Aga siuke see elu siin on. Like it!

Eile oli siis esimene päev cleaning departmentis. Sellest saab minu põhitöö. Eile polnud väga pikk päev. Õppisin mis, kus, kuidas ja sain ise ka miskit teha. Alicja õpetas mind põhiliselt. Ta on poolakas. Niiet väga palju olen poola keelt kuulama pidanud ja ausaltöeldes viskab kopa ette täitsa. Aga eile koristasime Rorbusid. Need ongi need punased majakesed, mida Nusfjordi kodulehelgi näeb. Alicja näitas mulle Rorbusid. On tavalised ja on näiteks ka luksuslikud. Ja seal on tõesti tõeline luksus. Ühest majakesest oli ülim vaade. Ja nu, neid Rorbusid on tegelt väga palju siin Nusfjordis. Ja siis triikisin ja õppisin muid asju depoos. Nii kutsutakse seda kohta, kus kõik tööasjad on. A alustasin juba eile, kuna May Brit on haige. May Brit on umbes 15 aastat juba Nusfjordis cleaning departmentis töötanud.
Täna läksin 9ks tööle ja lõpetasin kell 16. Aga muidu hakkavad tööpäevad enamasti olema 8st 16ni. Aga kõik oleneb sellest kui palju on tööd. Ja see sõltub kõige rohkem sellest kui palju on turiste või teisi inimesi Rorbudest. Vahel on ainult paaris inimesed, aga kui hooaeg hakkab siis võivad vahel isegi kõik Rorbud täis olla ja neid oli vist umbes 40 ja on nii 2le inimesele kui ka nt 9le. Niiet tööd hakkab vast piisavalt olema.
Igal Rorbul on oma number. Majanumber. Niiet alguses on vist üsna keeruline meeles pidada, aga eks mõne nädalaga peaks vast meelde jääma, mis maja kus on. Täna ka peamiselt koristasime Rorbusid. Meiega oli veel Bee. Umbes 30ne aastane naine Taist. Inglise keelt ta küll väga hästi ei oska, aga saab hakkama. Tore tundus. Ta on juba 5 aastat elanud Norras, aga teist aastat on tööl Nusfjordis.
Ja homme ja ülehomme arvatavasti puhkan. Vähemalt cleaning departmentis pole mul homme midagi teha, aga kui mujal abi vaja on, siis ikka näitan. Eks siis näeb.
Vahepeal olid nii super ilmad. Täna hommikul ka veel paistis päike ja oli soe. Aga ilm on nii muutlik. Juba mõne hetke pärast tulid pilved, sadas padukat ja mäed olid udusse kaetud. Homme arvatavasti sajab ka. Vähemalt interneti ilmateade väidab seda. Aga siis peaks jälle päike tulema ja järgmisel neljapäeval näitab 27 kraadi sooja. Loodan, et nii ka on. Kui koguaeg on palav, siis on paha, aga kui pole ammu saanud nii soojas olla, siis ikka tahaks küll.

Tere, kevad! Või suvi?

Ja lõpuks jõuabki kätte kauaoodatud suvi vist. Viimased päevad on üsna soojad olnud. Täna oli esimest korda 20 kraadi sooja, jee. Temperatuur polegi nüüd nii kõrge, aga täitsa suvetunne on kohe, kuna soe on. Eile käisin pusaväel, täna polnud juba pusa vajagi, sai kleidiväel väljas olla. Kohe hommikul saigi välja mindud ja umbes 15 minutit kleidiväel päikest võetud. Tundub, et põsed sain roosakamaks isegi.
Päeval läksime ringi sõitma ja tahtsime Rambergis poest ka läbi astuda, aga kuna on püha jälle, siis pood oli kinni. Siin ei tea üldse, millal on pood lahti ja, millal mitte, kuna päris palju pühi on. Ja pühapäeviti on üldse kõik poed kinni.
Aga see-eest käisime rannas. Täiesti lõpp kui ilus siin on. Liiv oli täitsa soe. Käisime ka jalgupidi vees, aga vesi oli küll täitsa külm. Kaua ei kannatanud olla, aga mõnus oli ikka.
Loodan, et tuleb soe suvi. Ja arvatavasti tulebki, kuna siin on üle aasta soe suvi. Eelmine suvi polnud, niiet see vast tuleb.
Ja muidugi tahtsin mainida ka seda, et siin on nii sõbralikud ja toredad inimesed. Isegi võõrad tervitavad ja naeratavad.

Täna said kõik, kes siin töötavad, tasuta süüa. Aitasin asju välja panna. Umbes 20 inimest oli kohal. Sõime ja rääkisime juttu. Pärast aitasin nõusid pesta. Aga väga tore oli siiski. Eestis küll tavaliselt selliseid asju pole.

May 17, Norwegian Constitution Day

Täna on siis Norras pidupäev. Siin on üldse vist päris palju neid punaseid päevi. Tänane päev peaks olema midagi sellist nagu meil 24.veebruar.
Ilm on üliilus. Hetkel küll ainult 13 kraadi sooja, aga soe on. Suvi peaks vist ka õnneks soe tulema.
Kell 11 võtsime lipud ja alustasime paraadiga. Tegime Nusfjordile ringi peale, samal ajal lauldes norrakeelseid laule ja hüüdes " Hip hip hurreei". Norrakatel olid huvitavad riided seljas. Arvan, et need olidki rahvariided.
Pärast oli väike kohvitamine. Maksid 50 krooni ja said selle eest võtta nii palju kohvi ja kooki kui tahtsid. Istusime Danieli, Marta ja Leoniga väljas ja nautisime ilma.
Pärast jooksid nii väiksed kui suured kartulitega. Kartul pandi lusikale ja see ei tohtinud maha kukkuda. Ja visati metallpurkidest ehitatud tornikesi pikali. Kõigil oli väga lõbus.
Kella 13st 16:30ni oli Buffet. Rootsi laua moodi asi vist.
Nusfjordisse tuli 5 bussitäit turiste Saksamaalt. Pidin giididelt allkirju küsima.

Vot selline oli 17.mai Nusfjordis. :)

Eile proovisin vaala. Täitsa nämm oli.

Käisime Leknesis Rimis

Täna sai 6 tundi nõusid pestud. Algul tundus lebo, aga kui neid ikka koguaeg juurde tuleb, siis hakkad küll mõtlema, et ei tea, kas nendega kunagi ühele poole ka saab. Aga õnneks sain. Ja aeg läks tõesti lennates... Nii võiks koguaeg olla.

8st üleval. Väljas on nii mõnus päike ja nii selge taevas. Näitab küll, et on ainult neli kraadi sooja, aga siiski tundub soe ja hea olevat. Aga arvatavasti passin terve päev toas.

Täna sai jälle kalu pakitud ja nõusid pestud.
Käisime Rambergis poes. Ostsime vaarikasiirupit, piima ja jogurtit ja läks 80 NOKi.
Tegime tagasiteel pilte ka. Siin on ikka nii ilus igalpool. Üks imeilus rand oli. Kõik need mäed. Love it!

Käisin just meie väikses poekeses, mis asub kõrvalmajas. Ostsin kohvi. Sain siukse suhteliselt keskmise paki 49 NOKi ehk siis 6,45 EURi eest. Kallis lõbu. Väga palju ringi ei vaadanud, aga nägin ilusaid postkaarte ja igast muud nänni, mida saab pärast kaasa osta.

Täna arvasin, et tööd ei tee. Aga siiski läks mu abi vaja. Pakkisin kalu. Turska. Pakk seda kala maksab 2400 NOK-i. Ehk siis umbes 315 EURi. Täiesti haige lihtsalt kui kallis. Ja Karoline restoranis on näiteks praad umbes 50 EURi.

Eile ametlikku tööpäeva polnud. Läksime kell 10 hommikul kohale ja öeldi, et mul polegi midagi teha. Läksin siis tagasi tuppa. Õhtul läksin Rannole seltsi ja appi. Koristasin kööki veits. Terve päev niisama tühja passida ka ju tegelikult ei viitsi. Proovisin kala keelt. Huvitav kogemus. Algul nägi päris isuäratav välja, aga kui teada sain, mis asi see on, siis väga ei tahtnud. Aga nu, ära tuleb ju kõik proovida ja alla ta läks. Polnudki nii hull.

Esimene tööpäev seljataga. Algas 10.30 hommikul. Kestis 5 tundi. Tööd tegime Rannoga kahekesti. Töö seisnes selles, et tuli Karoline restorani köök ära koristada. Ega seal midagi nii rasket polnudki. Lihtsalt alguses oled veits pidur, kuna ei tea mis, kus ja kuidas käib. See meenutas veidi tegelikult tööd Hesburgeris. Kuna puhastada tuli umbes samasuguseid metallist kappe. Aga arvatavasti mu töö ei hakka edaspidi selline olema. Kui õigesti aru sain, siis pakime homme kala. Eks siis näeb.

In the beginning

25.aprillil hakkas päev kell 5.30. Võtsime auto ja sõitsime sadamasse. Laev väljus 8.00. Juba 10.40 olime Helsingis. Käisime kõigepealt Karkkilas ja seejärel võiski teekond Nusfjordi poole alata. Tee oli väga pikk. Kui ma ei eksi siis umbes 1600 km. Sõitsime läbi Soome ja Rootsi. Mulle nii meeldisid need punased majakased. Põhimõtteliselt igalpool, nii Soomes, Rootsis kui ka Norras on punased valgete äärtega majakesed. Soomes oli nii, et kui maja polnud punane, siis oli kindlasti kas kuur, saun või postkasti hoidja punane ja valgete äärtega. Ise küll ei jõudnud pilti teha, aga lisan netist pildi, et näeksite milliseid majakesi ma mõtlen.

Tegime ka vahepeatusi, aga lõpp-kokkuvõttes on väsimus ikka päris suur. Ma küll ei pidanud roolis olema, aga siiski. Rootsisse jõudsime keskööl. Kõik oli pimedas nii ilus. Kõik need tuled. Nii mõnus oli sõita pimedas NRJ raadiot kuulates. Rootsis nägin mägesid. Endateada esimest korda elus. Need olid ka kõik nii ilusad. Norra jõudes oli aga veel ilusam. Kõik see loodus. Mäed, kaljud, järved, need punased majakesed, Atlandi ookean, tunnelid. Nusfjordi poole liikudes läksid teed koguaeg aina kitsamaks. Arvan, et ma kohe kindlasti ei julgeks ise nende peal sõita. Muide, kogu selle sõidu vältel kogesime erinevaid ilmastikutingimusi. Päikest, vihma, lund, udu. Nusfjordisse jõudes oli üsna tuuline. Käisime ka poes. Seda aga arvatavasti väga tihti juhtuma ei hakka, kuna lähim pood asub umbes 30 km kaugusel Leknesis. Väga pole veel jõudnud ringi vaadata, aga mulle juba meeldib siin. Elama hakkama kahekordses majakeses esimesel korrusel. Teisele korrusele tuleb arvatavasti veel kaks inimest. Aga mitte niipea. Aknast paistavad mäed, kitsas tee, sillakesed ja punased majakesed, kus ma arvatavasti töötama hakkan.

Ja mulle tõesti juba meeldib siin!