Parampapaa

Pole juba natuke aega kirjutanud. Nüüd on tööd juba rohkem. Aga üldiselt on kõik sama, midagi uut väga pole. Nüüd olen saanud juba rohkem cleaning departmentis olla ja tean juba rohkem, kuidas töö siin käib.
Ilmad on siin lihtsalt super. Iga päev on päike ja soe. Ainult töötada on nii veits jama, kuna kui koguaeg palav on, siis väsid kiiresti ära. Just mitte tööst, vaid sellest, et kuum on. Tahaks juba päikest ka saada, kuna pole töötamise pärast mitu aastat suve eriti näinud. Siin on õnneks selline töö, et viibid palju ka õues. Niiet ehk hakkab varsti miskit peale. Kuna päevitamiseks siin vast kohta eriti pole. Igalpool on majakesed ja mäed ja vesi. Ja arvatasvti varsti pole päevitamiseks aega ka, kuna tuleb rohkem tööd. Hooaeg hakkab pihta varsti.
See nädal on siiani iga päev tööl olnud. Teisipäeval ainult 2 tundi, aga siiski. Tegelikult pidi teisipäev üldse vaba olema, aga mind läks siiski vaja.
May Brit on tagasi tööl. Ja mul pidi ainult laupäev vaba olema, aga nüüd on selle tõttu reede ka. Aga siin muidugi ei tea iial. Plaanid võivad veel muutuda ja ehk läheb mind vaja ikka.

Ja läkski. Pakkisin täna tund aega kalu. Ja homme pole ka vaba, vaid lähen 9ks tööle ja olen üksi cleaning departmentis, kuna homme peetakse siin pulmi ja Alicja läheb sinna appi. Muidu oleks tema homme koristanud. Aga ma loodan, et saan hakkama. Pole küll enne üksi olnud, aga olen juba ikka mitu päeva seal olnud ja tean enamvähem mis, kus, kuidas.
Kolmapäeval saime endale Sangria. Wikipedia ütleb, et see on wine punch. Niiet kolmapäeva õhtul istusime Alicjaga, rääkisime ja lahendasime veini ära. Päris hea, magus, oli. Ja fun oli. Sain suhelda. Marta liitus ka meiega vahepeal. Tal juba päris suur kõht ees. Sain ka ta kõhtu katsuda. See pidi õnne tooma. Tegelikult tundsin isegi poisi jalakest. Võrratu tunne.
Eile sain veits õlut. Õhtul sõitsime randa, mis jääb Rambergi poole. Tahtsime päikeseloojangut vaadata, aga pilved olid ja läksime ära, kuna siis ei oleks niikuinii näinud, kuidas päike mere taha läheb. Aga ikkagi mõnus oli värsket õhku hingata, pilte teha ja lihtsalt olla. Mingid hullud tegid fotoshooti ka seal. Mingid tšikid olid kleitide väel ja käisid vees. Olid lausa pooleldi vees ja siis fotograaf tegi mingi ülihea kaameraga pilte. Aga ma ei taha teada kui külm neil oli, kuna vesi on vist umbes 6 kraadi soe ainult.
Täna oli enamuse päevast vaba. Ranno rääkis, et siin saab rattaid laenutada. Läksin ja laenutasingi. Sõitsin kokku 12 km alla  kahe tunniga. Vahepeal muidugi puhkasin ja tegin pilte ka. Ülipalav oli. 25 kraadi sooja ja päikse käes on kindlasti veel soojem. Aga teed on siin hullud. Koguaeg mäest üles ja alla. Ja kitsad teed ja käänulised. Mäest alla oli mõnus sõita, mõnus tuul, aga mäest üles küll mitte. Eriti tagasiteel. Kui olin 6 km ära sõitnud siis andis ikka täiega tunda. Enne juba tegelt. Jama oli ainult see, et mul ei olnud vett kaasas, kuna seda polnud panna kuhugi. Ja nüüd on kõik kohad valusad. Aga ma arvan, et asi tasub end ära. Üritangi nüüd võimalikult tihti hakata rattaga sõitmas käima. Väga tihti see arvatavasti pole võimalik, kuna olen tihti tööl. Aga siiski, ma tahan. See teeb mulle head. Hakkasin ka igasuguseid harjutusi tegema. Trenn on vajalik. Ja venitamine on eriti vajalik, kuna pärast tööd on jalad niiiii valusad. Tahaks tervislikumalt toituda ka ja õigesti, aga see vist väga välja ei tule, kuna siin on nii palju häid asju ja I love to eat! Täna ostsin nt väikse totsiku Oreo jäätist 27 NOK-i eest. Kallis küll, aga ülihea. Oreo küpsised on mulle ammu maitsenud, aga jäätis on veel parem.
Aga siuke see elu siin on. Like it!