Esmaspäev pidi vaba olema, aga kutsuti ikkagi kolmeks tunniks renholdisse. Nii palju siis vabast päevast. Aga see-eest lubati kolmapäev vabaks anda ja muidugi oli mul selle üle hea meel. Teisipäev oli ka kolmetunnine tööpäev, ainult cruise lunch. Inimesi polnud üldse palju. Paljudel oli kolmapäev vaba. Läksime teisipäeval Vilde, Malene ja Alicjaga paadiga merele kalale. Minu esimene kalalkäik. Ainult Alicja sai ühe kala, aga meil teistel ei vedanud. 3 tundi olime seal, aga 1 kala oligi lõpuks ainult, millega tagasi tulime. Marta tuli lapsega koju. Nägin nüüd üks päev last ka, he's so cute. Teisipäeva õhtul läksime sama seltskonnaga järvede äärde grillima ka. Katrine ja Daniel liitusid ka hiljem meiega. Ilm oli ilus, aga ei olnud väga kaua seal.
Reede, laupäev, pühapäev oli hullumaja. Eile oli nüüd see suur wedding umbes 120 inimesega. Reedel ei käinud väga palju inimesi breakfastil, aga see-eest oli laupäevaseks breakfastiks vaja palju prepida. Renate aitas mul prepida. Aga lõpuks jäi ikkagi puudu ja laupäeval oli hommikul meeletult palju jooksmist. Pidin pärast üksi 120le inimesele prepima breakfasti. Aega võttis, aga asja sai. Õhtul olin weddingus ka tööl. Minu esimene wedding. Kõigil ettekandjatel pidid olema valged triiksärgid ja mustad vestid. Mulle täitsa meeldis isegi selline outfit. Närv oli täiega sees. Kartsin just veini valamist. Aga lõpuks läks ikkagi kõik ilusti. Midagi ümber ei läinud. Olin seitsmest seitsmeni tööl, niiet 12 tundi ainult, aga wedding ise kestis vist umbes viieni hommikul. Oleksin ise ka kauemakski jäänud, aga järgmisel päeval pidi jälle seitsmeks hommikul tööle minema, niiet Jim saatis koju mu. Õhtul sai Orianas jälle istutud.
Täna oli breakfast jälle suht busy. Kestis 8st 12ni. Pikim breakfast siiani. Üsna tüütu oli tegelt, kuna algul aeg venis täiega ja siis nagu alati tulid kõik inimesed korraga ja oli natuke jooksmist. Aga üle elasime. Kuigi uni oli täitsa suur. Pärast prepisin homseks ka breakfasti, aga hea kui homme 10gi inimest tuleb, nüüd hakkab vaikseks minema. Cruise lunchile ei jäänud, kuna ainult umbes 70 inimest ja 5 ettekandjat. There is no point really. Oleksin muidugi jäänud, kui vaja oleks olnud. Aga jalad on meeletult valusad. Kui järgmine aasta peaksin jälle tagasi tulema, siis tuleb kindlasti oma Niked kaasa võtta. Need on töö jaoks siin ikka palju sobivamad.
Ja nüüd ootab ees veel 5 päeva breakfasti, kolmel neist ka cafe ja laupäeval cruise lunch 440 inimesega. Tegelikult järgmine laupäev ja pühapäev pidid vabad olema, aga kohe kindlasti ei usu, et laupäeva vabaks saab. Sest Vilde ja Malene lähevad juba järgmisel nädalal ära. Niiet 6 päeva veel tööd ja siis alles pühapäev vaba. Aga vähemalt saab tududa päeval kui ei ole nii pikad tööpäevad. Täna näiteks tudusin päeval kahest kaheksani. Uskumatu kui väsinud peab ikka olema, et nii pikalt tududa. Oleks edasigi tudunud arvatavasti kui poleks kella vaadanud.