In the beginning

25.aprillil hakkas päev kell 5.30. Võtsime auto ja sõitsime sadamasse. Laev väljus 8.00. Juba 10.40 olime Helsingis. Käisime kõigepealt Karkkilas ja seejärel võiski teekond Nusfjordi poole alata. Tee oli väga pikk. Kui ma ei eksi siis umbes 1600 km. Sõitsime läbi Soome ja Rootsi. Mulle nii meeldisid need punased majakased. Põhimõtteliselt igalpool, nii Soomes, Rootsis kui ka Norras on punased valgete äärtega majakesed. Soomes oli nii, et kui maja polnud punane, siis oli kindlasti kas kuur, saun või postkasti hoidja punane ja valgete äärtega. Ise küll ei jõudnud pilti teha, aga lisan netist pildi, et näeksite milliseid majakesi ma mõtlen.

Tegime ka vahepeatusi, aga lõpp-kokkuvõttes on väsimus ikka päris suur. Ma küll ei pidanud roolis olema, aga siiski. Rootsisse jõudsime keskööl. Kõik oli pimedas nii ilus. Kõik need tuled. Nii mõnus oli sõita pimedas NRJ raadiot kuulates. Rootsis nägin mägesid. Endateada esimest korda elus. Need olid ka kõik nii ilusad. Norra jõudes oli aga veel ilusam. Kõik see loodus. Mäed, kaljud, järved, need punased majakesed, Atlandi ookean, tunnelid. Nusfjordi poole liikudes läksid teed koguaeg aina kitsamaks. Arvan, et ma kohe kindlasti ei julgeks ise nende peal sõita. Muide, kogu selle sõidu vältel kogesime erinevaid ilmastikutingimusi. Päikest, vihma, lund, udu. Nusfjordisse jõudes oli üsna tuuline. Käisime ka poes. Seda aga arvatavasti väga tihti juhtuma ei hakka, kuna lähim pood asub umbes 30 km kaugusel Leknesis. Väga pole veel jõudnud ringi vaadata, aga mulle juba meeldib siin. Elama hakkama kahekordses majakeses esimesel korrusel. Teisele korrusele tuleb arvatavasti veel kaks inimest. Aga mitte niipea. Aknast paistavad mäed, kitsas tee, sillakesed ja punased majakesed, kus ma arvatavasti töötama hakkan.

Ja mulle tõesti juba meeldib siin!