Nii uskumatu kui see ka ei tundu, olen tagasi Nusfjordis. Sügis ja talv möödusid kiiresti, kevade algus veel kiiremini.
Laev Tallinnast Helsingisse väljus 29.aprillil kell 12. Helsingisse jõudis 14:30. Kuna nüüd on mul ka väike koer Lexie, siis loomulikult võtsin ka tema kaasa. Tulime Eckeröline-i laevaga. Enamuse teekonnast läbisime autoga. Oleks ju kiireminigi kohale jõudnud, aga puhkasime mitu korda. Nüüd täna päeval jõudsime Nusfjordisse. Vahemaa on umbes 1600 km ja aega võttis 48 tundi.
Igatsen juba Eestit. Mitmetel põhjustel. Eestis läheb soojaks, aga siin on asi sellest kaugel. Siia sõites oli tee vahepeal päris hull. -12 kraadi külma, sadas päris kõvasti lund, jää. Suverehvidega on eriti tore sõita.
Nägin põtru, rebaseid, jäneseid. Põtradest sain pilte ka.
Nusfjordisse saabudes nägime kohe Jimi. Ja siis tulid muidugi teised ka. Kõigile meeldis Lexie väga, lastele vist eriti.
Elukohaks on sama maja mis eelmisel aastal. Ainult enam ei ela siin kolmekesti, vaid neljakesti. Mina, Ranno, Aleks ja üks tšikk Poolast ka, Alicja sõbranna.
Poolakad on juba kohal ja nüüd siis eestlased ka. Tahaks juba näha uusi inimesi, kes tulevad. Seda, millal töö alguse saab, veel ei tea, aga usun, et ega see aeg enam kaugel ei ole.
Nusfjordis oli algul ilus ilm, päike paistis. Tuul küll on jahe ja õhk külm. Ja natukese aja pärast hakkas lund ka veel sadama. Aga see on tüüpiline, et ilm vaheldub. Loodan ainult, et see aasta näeb ehk natukenegi ilusat suve ka.
Nüüd on asjad lahti pakitud, mõnusa duši all käidud ja peaks vist varsti tuduma minema, välja puhkama. Ja ootama, milline näeb välja järjekordne suvi Nusfjordis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar