Eelmine nädal olin poes tööl koguaeg, tunde tuli päris korralikult.
Kolmapäeval käis üks eestlanna Alice Nusfjordis. Tahab ka Lofootidele tööle tulla. Sain eesti kommi, aitäh sulle. Tahaks nii väga juba eesti nänni saada... kommi ja šoksi. Maitse on ikka ju erinev norra asjadest. Ehk saadetakse varsti üks väike pakike. :)
Samal päeval oli restos kohvivalmistamise koolitus. Norra keeles küll. Ja oskan küll lattesid ja americanosid ja muid jooke teha. Ikkagi olin üsna pettunud, et pidin poes tööl olema ja ei saanud seal olla ja näha.
Neljapäeval oli vaba päev. Ilm oli super, üle kahekümne kraadi sooja. Üldse oligi mitu päeva järjest väga ilus suvine ilm. Plaanisin minna Lexiega kõndima ja jooksma, aga nii mõnus ilm ja lebo oli, et lihtsalt istusime väljas ja nautisime ilma.
Reedel, laupäeval ja pühapäeval pidi olema cruise lunchid.
Reedene cruise lunch ja kõik bussid jäid ära. Vot selle pärast: http://www.lofotposten.no/lokale_nyheter/article7402762.ece Päris hull tegelikult. Enne ei ole mõttessegi tulnud, et siin nii hullud asjad juhtuvad. Aga samas loogiline ju. Mägesid palju, samuti ka lahtiseid kivisid.
Laupäeval ja pühapäeval oli juba natuke rohkem turiste. Kruiisiinimesed.
Mul ja Lexiel veab. Isegi kui mul on pikad tööpäevad, siis õnneks on inimesi, kes on huvitatud Lexiega jalutamisest. Lexiel on lõbus ja teistel ka. Laupäeval käis ta Katrine ja Kristofferiga väljas, hiljem õhtul ka Aleksiga. Pühapäeval võtsid Katrine ja Kristoffer ta Uttakleivi kaasa. Lucky Lexie.

Eelmine nädal siis.
26ndal tulid kõik bossid tagasi puhkamast.
28ndal oli kümnes tööpäev järjest juba. Käisime korraks ka Leknesis.
29ndal tuli lõpuks kauaoodatud vaba päev. Otsustasin esimest korda mägedesse hikima minna. Ilmaga vedas väga. Ilus ja üsnagi soe oli, aga päris tuuline. Plaan oli Nusfjordi kohale ronida, aga kuna sinna teed ei leidnud, siis jõudsin hoopis Kilanisse välja. Selle mäe kõrgus peaks vist olema umbes 600m. Kuulsin, et Lofoteni kõrgeim mägi pidi vist olema 1200m. Ja Alicja plaanib millalgi minna 1100m kõrgusele. Nii super oleks kui saaks samal ajal vabad päevad, tahaks ka väga minna sinna. Aga see tee, kus ise käisin oli üsna okei, vahepeal oli midagi metsalaadset, vahepeal kivid. Vaade sealt ülevalt oli ülim. Kilanist tagasi Nusfjordisse tulin mööda suurt teed siis juba, kuna see hikimine võttis korralikult läbi ikka. Sain samal päeval ka oma senise sammurekordi selle aja jooksul, mil sammulugeja mul olnud on (alla kuu aja), üle 25 000 sammu, ehk siis üle 20 km. Tervislik on päevas teha 10 000 sammu. Kui on vaikne tööpäev, siis ei ole just kõige kergem neid täis saada... Eriti kui ei viitsi lihtsalt jalutada. Aga peaks end kätte võtma ja rohkem liigutama. Samas juba on jalad valusad.
Järgmine päev oli muidugi tööpäev. Täiesti hull, mis mu jalad tundsid... Õnneks polnud pikk tööpäev, aga oli esimene hull päev. Rahvast oli päris palju.
Kuu viimasel päeval olin outletis.
Juunikuu algas pikema tööpäevaga landhandelis. Pood on nüüd avatud 10st 18ni.
Selline nädal siis.

Eelmine nädal olin iga päev tööl. Täna siis juba kaheksandat päeva. Töötanud olen landhandelis. Enamasti kuuetunnised tööpäevad praegu.
Teisipäeval kutsu Alicja Leknesisse. Käisin Bunnprisis ja Remas. Käisime ka riidepoodides, tšikid ostsid ühtteist. Daniel oli gymis, niiet ootasime teda paar tundi. Astusime Peppes Pizzast läbi. Tšikid jõid lattet, ise nautisin kuuma šokolaadi. Maksin vist selle eest 42 NOKi. Karm. Alicja näitas üht kohta, kuhu hikima saan minna, niiet palun mulle ilusat ilma ja vaba päeva. Ei jõua juba ära oodata. Olen mõelnud, et saaksin vast ka Neslandis üksi käidud. See lähedal ja üks ots umbes 1,5 h. Selles kohas, mis Alicja nüüd näitas aga 4 h üles-alla.
Kolmapäeval käisid poes ülitoredad prantslased kes tegid tuju väga heaks. Olid ka ühed sakslased, kes käisid juba ka eelmisel päeval ja lubasid tulla. Kinkisid mulle red bulli ja itaalia veinikoksi laadset toodet. Hästi läks, hästi toredad olid.
Reedel sai Lexie neljakuuseks. Suur tüdruk juba.
Nädalavahetus oli õnneks lõpuks natuke busym kui muidu. Nii laupäeval kui pühapäeval läksin tund aega varem tööle ja tulid bussid. Laupäeval olid inglased ja pühapäeval sakslased.
See nädal nägime vaalasid kaks korda siin. Üks kord sain ka korralikke pilte. Vägev.

Järjekordne nädal möödas. Tegelikult aeg lendab.
Vahepeal teatati, et sel nädalal pidin puhkama esmaspäevast reedeni, aga õnneks see muutus. Tühja passimine on tüütu.
Kolmapäeval läksin landhandelisse ja Veronica näitas mulle, millega pean järgmisel päeval tegelema. Tal endal hakkas puhkus.
Neljapäeval lõpetasin mõned asjad landhandelis, sättisin kommid ilusti ühte klaasvitriini. Ja siis pidin outleti täiesti korda ja valmis tegema, et saaks laupäeval selle avada. Uus kaup tuli kastidest välja võtta, hinnad peale panna ja ilusti kuhugi sättida. Pidingi mõtlema, et mida, kuhu ja kuidas panna, et kõik ilus välja näeks. Pole just mu tugevaim külg, aga usun, et sain väga hästi hakkama. Pidin ka osale vanast kaubast hinnad peale panema ja hinnad ära muutma. Ja lõpuks kõik ära koristama. Aega võttis päris palju, reedel veel lõpetasin isegi. Tegelikult oli palju teha, eriti veel kui pole sellist asja enne teinud.
Laupäeval alustasin kõigepealt kell 9 outletis. Kruiisilaev vms tuli siia. Kõigepealt näitas Jim  inimestele Nusfjordit ja mina tegin kohvi ja teed. Siis mõned kliendid tulid outleti ka, aga ei olnud just väga palju inimesi tegelikult. Kole ilm oli ka. Tormas. Juba öösel kuulsin, et torm on väljas. Ja terve eilse päeva oli ka palju vihma, tuult ja lained möllasid. Külm on ka, niiet külmusin outletis päris korralikult ära. Muide, 17.mai on Norwegian Constitution Day. Neil on paraad ja üldse päris suur pidu. See aasta sai 200 aastat täis ka, niiet suur juubel. Kell 12 sulgesin outleti, vahetasin riided ja läksin restosse. Hakkasime laudu sättima Alicja ja Sylwiaga, varsti tuli Jim ka. Esimesed inimesed tulid natukene pärast ühte. Neli tundi korralikku jooksmist oli. Vot see on minu lemmikosa tööst kui neli tundi lihtsalt lendabki väga kiiresti mööda. Buffet oli super. Lõhnas imehästi ja nägi ülihea välja. Kokku sõi 140 inimest. Kui kõik läinud oli, oli meie kord kõike nautida. Mõnus oli pärast jooksmist lihtsalt maha istuda. Kõht oli ka jubetühi juba. Lõpuks üks korralik 9 tunnine tööpäev. Koju jõudes oli Lexie ilmselgelt palju pahandust teinud.
Täna oli jälle vaba päev. Passisin suht tühja.
Homme 10ks poodi ja vist saan teada, mis siis järgmisel nädalal saab.

See nädal ei olnud midagi erilist. Reede oli vaba. Ülejäänud päevadel töötasin landhandelis ja natukene ka receptionis. Tegin inventuuri. Uus kaup tuli ja panime seda välja, lisasin hinnasilte. Pakkisin tante pose lahtiseid komme väikestesse pakkidesse. Päevad polnud küll eriti pikad, aga tööd oli päris palju. Muidugi toimib ka väike kohvik, pakume kohvi ja vahvleid. Läheb jälle vahvlite söömiseks. Järgmise nädala kohta ei tea veel midagi. Homme pidi vaba päev olema, aga olen siiski poes, kuna Veronica on hambaarstil.
Reedel kell üksteist õhtul helistati ja kutsuti sauna. Teised olid seal juba enne olnud ja kõik oli mõnus, soe ja meie jaoks valmis. Tünnisaun sai juba eelmisel aastal ära proovitud. Nüüd sai päris saunas ka käia. Väga mõnus oli, kuum. Nagu päris. Väljas oli küll muidu jahe, aga tänu sauna kuumusele tuli täitsa suve tunne. Sai bikiinides olla, seda ei juhtu siin just tihti. Ööd on ka nüüd valged, niiet ei olnudki sellist tunnet, et öö on. Uni oli ainult peal. Pärast sauna oli ülimõnus plätu olla. Hea uni tuli ka loomulikult.
Eile kutsus Alicja mu jalutama. Läksimegi Alicja, Danieli ja Sylwiaga Sylwiale Nusfjordit näitama. Avastasin ka ise asju, mis enne avastamata olnud. Sain teada, et grillplatsi lähedal metsa sees on kellegi suvemajake. Päris kena oli, huvitav. Oli ka väike terrassike, millelt avanes imeline vaade. Puust kiik. Ilus oli. Olin küll enne kuulnud, et seal lähedal on veel teisigi järvi, aga nüüd sain teada kus nad asuvad ka põhimõtteliselt. Lubati, et lähme millalgi neid ka vaatama.
Siis jalutasime vikasse. Ma ei teadnudki, et majaka juurde viib tee. Nüüd siis tean. Tee oli päris mudane ja mägine, aga majaka juurest oli ilus vaade Nusfjordile.
Alicja ütles, et nad lähevad järgmine nädal või millalgi ilusatesse randadesse ka ja leppisime kokku, et tulen kaasa.
Tahaks ju lõpuks natuke rohkem Norrat ka avastada. :)

Tööööle

Reede oli kohe esimene tööpäev. 10.15 algus, outleti. Tegin inventuuri. Igav oli üksinda, kuna praegu veel nii vaikne, kaks klienti käisid ainult. Vähemalt oli tegevust palju.
Eile alustasin outletis ja siis olin poes. Lõpetasin kell kuus õhtul.
Norrakatel käib facebookis mingi mäng, kus minnakse merre (Norras vesi üüüüüsna külm) ja siis tagitakse need, kes peavad 24 h jooksul sama tegema või muidu jäävad võlgu miskit. Algul vaatasin teisi, siis oli naljakas. Aga siis tagis Veronica minu ka. Ja teised eestlased ja poolakad. Alicja lõpetas eile suht hilja tööpäeva. Läksimegi üheteistkümne ajal öösel Sylwia, Alicja ja Danieliga seda hullust järgi tegema. Õhutemperatuur +3, tajutav -2. Vesi oli vist +4. Juba mõttest hakkas külm. Ja siis hakkas pihta kordamööda. Hea oli teiste reaktsioone algul näha. Kui ise läksin, siis algul üldse ei mõelnud sellele, et külm on, aga kui pool keha vees oli, siis andis tunda. Välja tulles oli kõige hullem. Jalgadel oli kõige külmem. Aga õnneks kohe tuppa, soe dušš, soe tee, villased sokid ja teki alla varsti. Loodan, et ei jää haigeks, siiani on kõik okei. Norrakad on hullud. Eks meie oleme ka, kuna läksime asjaga kaasa. Aga elu ongi elamiseks ja igasugused lollused tuleb ära proovida.
Täna olin jälle vara üleval. Nii imelik, siis kui ei pea vara tööle minema, siis ärkan vara ja ei ole hullult unine, aga kui varsti hakkavad need tööpäevad kui peab vara ärkama, siis on raudselt probleem ju. Olin jälle poes, tegin inventuuri. Käisid isegi mõned kliendid suveniire ostmas ning teed joomas ja muffinit söömas. Õhtul ei olnud midagi erilist. Ja nüüd Lexiega jalutama ja tuttu.

Hello again

Nii uskumatu kui see ka ei tundu, olen tagasi Nusfjordis. Sügis ja talv möödusid kiiresti, kevade algus veel kiiremini.
Laev Tallinnast Helsingisse väljus 29.aprillil kell 12. Helsingisse jõudis 14:30. Kuna nüüd on mul ka väike koer Lexie, siis loomulikult võtsin ka tema kaasa. Tulime Eckeröline-i laevaga. Enamuse teekonnast läbisime autoga. Oleks ju kiireminigi kohale jõudnud, aga puhkasime mitu korda. Nüüd täna päeval jõudsime Nusfjordisse. Vahemaa on umbes 1600 km ja aega võttis 48 tundi.
Igatsen juba Eestit. Mitmetel põhjustel. Eestis läheb soojaks, aga siin on asi sellest kaugel. Siia sõites oli tee vahepeal päris hull. -12 kraadi külma, sadas päris kõvasti lund, jää. Suverehvidega on eriti tore sõita.
Nägin põtru, rebaseid, jäneseid. Põtradest sain pilte ka.
Nusfjordisse saabudes nägime kohe Jimi. Ja siis tulid muidugi teised ka. Kõigile meeldis Lexie väga, lastele vist eriti.
Elukohaks on sama maja mis eelmisel aastal. Ainult enam ei ela siin kolmekesti, vaid neljakesti. Mina, Ranno, Aleks ja üks tšikk Poolast ka, Alicja sõbranna.
Poolakad on juba kohal ja nüüd siis eestlased ka. Tahaks juba näha uusi inimesi, kes tulevad. Seda, millal töö alguse saab, veel ei tea, aga usun, et ega see aeg enam kaugel ei ole.
Nusfjordis oli algul ilus ilm, päike paistis. Tuul küll on jahe ja õhk külm. Ja natukese aja pärast hakkas lund ka veel sadama. Aga see on tüüpiline, et ilm vaheldub. Loodan ainult, et see aasta näeb ehk natukenegi ilusat suve ka.
Nüüd on asjad lahti pakitud, mõnusa duši all käidud ja peaks vist varsti tuduma minema, välja puhkama. Ja ootama, milline näeb välja järjekordne suvi Nusfjordis.