Eelmine nädal olin poes tööl koguaeg, tunde tuli päris korralikult.
Kolmapäeval käis üks eestlanna Alice Nusfjordis. Tahab ka Lofootidele tööle tulla. Sain eesti kommi, aitäh sulle. Tahaks nii väga juba eesti nänni saada... kommi ja šoksi. Maitse on ikka ju erinev norra asjadest. Ehk saadetakse varsti üks väike pakike. :)
Samal päeval oli restos kohvivalmistamise koolitus. Norra keeles küll. Ja oskan küll lattesid ja americanosid ja muid jooke teha. Ikkagi olin üsna pettunud, et pidin poes tööl olema ja ei saanud seal olla ja näha.
Neljapäeval oli vaba päev. Ilm oli super, üle kahekümne kraadi sooja. Üldse oligi mitu päeva järjest väga ilus suvine ilm. Plaanisin minna Lexiega kõndima ja jooksma, aga nii mõnus ilm ja lebo oli, et lihtsalt istusime väljas ja nautisime ilma.
Reedel, laupäeval ja pühapäeval pidi olema cruise lunchid.
Reedene cruise lunch ja kõik bussid jäid ära. Vot selle pärast: http://www.lofotposten.no/lokale_nyheter/article7402762.ece Päris hull tegelikult. Enne ei ole mõttessegi tulnud, et siin nii hullud asjad juhtuvad. Aga samas loogiline ju. Mägesid palju, samuti ka lahtiseid kivisid.
Laupäeval ja pühapäeval oli juba natuke rohkem turiste. Kruiisiinimesed.
Mul ja Lexiel veab. Isegi kui mul on pikad tööpäevad, siis õnneks on inimesi, kes on huvitatud Lexiega jalutamisest. Lexiel on lõbus ja teistel ka. Laupäeval käis ta Katrine ja Kristofferiga väljas, hiljem õhtul ka Aleksiga. Pühapäeval võtsid Katrine ja Kristoffer ta Uttakleivi kaasa. Lucky Lexie.

Eelmine nädal siis.
26ndal tulid kõik bossid tagasi puhkamast.
28ndal oli kümnes tööpäev järjest juba. Käisime korraks ka Leknesis.
29ndal tuli lõpuks kauaoodatud vaba päev. Otsustasin esimest korda mägedesse hikima minna. Ilmaga vedas väga. Ilus ja üsnagi soe oli, aga päris tuuline. Plaan oli Nusfjordi kohale ronida, aga kuna sinna teed ei leidnud, siis jõudsin hoopis Kilanisse välja. Selle mäe kõrgus peaks vist olema umbes 600m. Kuulsin, et Lofoteni kõrgeim mägi pidi vist olema 1200m. Ja Alicja plaanib millalgi minna 1100m kõrgusele. Nii super oleks kui saaks samal ajal vabad päevad, tahaks ka väga minna sinna. Aga see tee, kus ise käisin oli üsna okei, vahepeal oli midagi metsalaadset, vahepeal kivid. Vaade sealt ülevalt oli ülim. Kilanist tagasi Nusfjordisse tulin mööda suurt teed siis juba, kuna see hikimine võttis korralikult läbi ikka. Sain samal päeval ka oma senise sammurekordi selle aja jooksul, mil sammulugeja mul olnud on (alla kuu aja), üle 25 000 sammu, ehk siis üle 20 km. Tervislik on päevas teha 10 000 sammu. Kui on vaikne tööpäev, siis ei ole just kõige kergem neid täis saada... Eriti kui ei viitsi lihtsalt jalutada. Aga peaks end kätte võtma ja rohkem liigutama. Samas juba on jalad valusad.
Järgmine päev oli muidugi tööpäev. Täiesti hull, mis mu jalad tundsid... Õnneks polnud pikk tööpäev, aga oli esimene hull päev. Rahvast oli päris palju.
Kuu viimasel päeval olin outletis.
Juunikuu algas pikema tööpäevaga landhandelis. Pood on nüüd avatud 10st 18ni.
Selline nädal siis.